Vana-eesti masssaaž ehk soonetasumine

Vana-eesti massaaži alged ulatuvad tõenäoliselt juba aastatuhandete, võimalik, et enam kui 10 000 aasta taha. Seda massaaži tehti erinevates peredes erinevalt, veidi erineva tasemega ja erineva tehnikaga. Kuna teadmisi anti edasi perekondlikus liinis, siis ei olnud kindlat ühtset massaaži, vaid seda tegevust nimetati erinevates Eesti paikades erinevalt. Sõna massaaž on tegelikult alles hiline laensõna. Maakeelsed sõnad olid mudimine, mutsimine, triikimine, katsumine, tasumine jms. Kõige enam on vast tuntud Lõuna- Eesti soonetasumine (sooned= lihased) ja Saaremaa mudimine.

Eesti pärimusmeditsiini koguja ja õpetaja Alar Krautman on nendest erinevatest tükkidest pannud kokku, tänapäeva vajadusi ja teadmisi arvestava tervikliku massaaži. Ehki vanasti tehti massaaži erinevates paikades erinevalt, on vana-eesti massaazil äratuntavalt eristuv käekiri, omapärane (justkui regilaulu meenutav) rütm ja väga tõhus kehakäsitlus.
Vana-eesti massaaž on tänapäeval loodud selleks, et hoida organism korras ja tasakaalus, ravida nii füüsilisi, psüühilisi kui ka hingelisi probleeme. Seda on kombineeritud paljude teiste raviliikidega nagu sipelga-, mesilas-, kupu-, väe-, loitsuravi,  jmt.

Nagu enamus külmema piirkonna loodusrahvaste ravisid, tehakse ka vana-eesti massaaži läbi kergete, õhukeste riiete ja matil. Kuigi vana-eesti massaažil on ka õli, salvi, mee, vms määrdeainega tehtav variant (tehti vanasti eelkõige saunas), tasuks esimesena proovida siiski riietega massaaži. See annab võimaluse massööril vabalt teha loksutusi, venitusi, võtta sisse erinevaid kehaasendeid ja teha muid tõhusaid võtteid.

Facebook