Kuidas elada koos veesoontega ja kaitsta end nende negatiivse mõju eest?

15.12.2014

Maa-all jooksvad looduslikud veesooned ei mõju inimese elutegevusele negatiivselt, kuid veesoone peal tekkiv staatiline elekter mõjutab inimest nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt. Pikaajaline viibimine ning magamine veesoonel mõjutab tervist.

 

Veesooni inimesed kõrvaldada ei saa, sest loodus on asjad sedasi korraldanud.  Aga kuidas elada koos veesoontega ja kaitsta end nende võimaliku negatiivse mõju eest? Uuringud on näidanud, et elamutest 30% asub “heades” looduslikes ja tehislikes kiirgusväljades, 36% asub “keskmistes”,  30%  halbades ning 4% elamutest asub eriti halbades väljades. Kui maja on ehitatud merele väga lähedale ja tervis hakkab halvenema, siis ei pea majast kohe loobuma. Veesoonte puhul soovitatakse näiteks tõmmata vasktross ümber maja ja lambanahad voodisse panna. Geobioloogid soovitavad ka korgipuu koorest valmistatud looduslik korkplaat panna põrandakatte aluskihiks või voodi alla. Kui aga hoonete ehitamist hakatakse alles planeerima, siis võimalusel tuleks paigutada eluruumid nii, et need jääksid veesoonte vahele.

 

Veesoonte eest saab end kaitsta kristallidega. Roosakvarts on selline kivi, mis kaitseb erinevate kiirguste eest, nagu maakiirgus, veesooned, elektromagnetilised väljad jmt. Kuna veesooned võivad olla unetuse või halva une põhjustajateks, siis nende toimete neutraliseerimiseks soovitatakse asetada üks umbes rusikasuurune töötlemata roosakvartsi kivi voodist 60–80 cm kaugusele põrandale.

 

Džuut (jute ingl k) on samuti üks võimalikest materjalidest, millega kaitsta end nii tehislike kui ka looduslike elektromagnetväljade mõju eest. See on niiskuselembene troopiline taim, mida võiks tinglikult võrrelda meie pillirooga.

 

Esivanemad jällegi soovitasid jälgida koera, sest koer valib endale magamiseks neutraalse koha. Samas tuleb arvestada, et  koera  ja inimese proportsioonid on erinevad.  Kass seevastu armastab magada veesoonel, mis tähendab, et inimene seal magada ei tohiks.  Aga seal, kus inimesed on elanud 80.-90. aastaseks ja maganud ühes ja samas kohas, on kahtlemata hea olla ja võite julgelt seda voodikohta kasutada. Voodikoht, kus sureb noor inimene, tuleks ilmtingimata enne üle vaadata, kui see uuesti kasutusele võtta.   

Kui tänapäeva inimene armastab kõigest maksimumi võtta, siis vana eestlane teadis, et nii head kui halba tohib olla parasjagu. Mõlemad, nii halb kui hea, peavad olemas olema, muidu muutub ka liiga palju head meie jaoks negatiivseks.

 

 

Lõputöö: „Veesooned, vits, pendel“ , Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia 2014

Lõputöö autor: Vello Oinus

 

Facebook