Kõik maarahva pulmatavad on mõeldud selleks, et noorpaarile õnne luua

02.02.2014

Esivanemad on öelnud, et pulm on inimese elu tähtsaim sündmus. Pulm on justkui kooselu õrn ja tundlik seeme, millest kasvab välja abieluõnn. See, kas ja kuidas pulma peetakse, milliseid tavasid ja mismoodi järgitakse, see kõik mõjutab järgnevat elu: loob tervist, õnne, jõukust, üksmeelt ja viljakust.
Pulmatavad pole tühi kombetäitmine või vaatajatele suunatud etendus. Kõik pulmatavad on mõeldud ühel või teisel moel noorpaarile abieluõnne looma.
    
Abielludes lahkub mõrsja oma suguvõsast ning liitub mehe suguvõsaga. Ta lahkub ka piigapõlvest ning astub abielunaiste ja emade hulka. Peiu taas lahkub noorukipõlvest ja asub täismeeste sekka. See hetk, pulm, on suureks üleminekuks mõlemale.

Pulmalised jagunevad saajarahvaks (peiu sugulased ja sõbrad) ning vakarahvaks (mõrsja sugulased ja sõbrad). Pulma juht on isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, raudkäsi jne), kes juhib ja jälgib eelkõige tavade täitmist. Teatud tavasid aitab täita ka isamehe naine – mõõgaema.
Mõrsja poolt juhib pulma kaasanaine, kes on väärikas ja lastega abielunaine. Olulised tegelased on veel kaasitajad ehk laulikud. Paljusid tavasid saadavad või isegi kannavad regilaulud. Näiteks mõrsjakoju sisselaskmine või veimevaka avamine toimuvad lauldes.

Maarahva pulmapidu on alati kahe otsaga – alates mõrsjakodus ja jätkudes peiu juures. Saajarahvas eesotsas peiu, isamehe, mõõgaema ja peiupoistega sõidab mõrsjale järele. Mõrsjakoju sisse saamiseks lauldakse ja peetakse läbirääkimisi. Mõrsja on käinud enne saajarahva tulekut pruudisaunas, kus ta on eelneva elu haigustest ja pahedest puhtaks viheldud ja pestud.

Jõudnud peiukoju, laotab ämm pruudi sõiduriista ette villase vaiba või kasuka ning kummardab ta ees maani. Vaibale astumine annab pruudile lambaõnne ja muudab ta meele omastele pehmeks. Järgneb noorpaari esimene ühine söömaaeg. Neile antakse ühest taldrikust kolm pala süüa, et nad elaksid üksmeeles.
Järgnevad pulma kõige tähtsamad tavad. Piiramise ehk rautamisega võetakse pruut peiu suguvõsa meeste kaitse alla. Isamees, peiu ja peiupoiss käivad kolm korda päripäeva ümber mõrsja ja löövad iga ringi järel ta pea kohal mõõku kokku. Samal ajal laulavad kaasitajad rautamise laulu.
Mõrsjast on saanud abielunaine. Koos tanuga on antud talle kõikide esiemade naisevägi, mis kaitseb nii teda kui sündivaid lapsi.

Varem tõid pulmakülalised toidu ja joogi ise kaasa. Pulmad kestsid sageli nädala või kauemgi. Paljusid tavasid saatis raha andmine või kogumine. Pulm pidi panema noorpaari abielule ka majanduslikus mõttes aluse. Nõnda kogutud raha moodustas mõnikord praeguses vääringus mitme aasta keskmise palga suuruse summa. Kingitusi pulma ei toodud, kuid iga perepea lubas edaspidi anda looma või aidata muul moel.

Pulma viimaste tavade seas on veimede jagamine. Veimed on kingitused, mida pruut jagab mehe sugulastele ning pulmategelastele. Sugulaste veimekimbud on koosnenud mitmest esemetest, pillimeestele aga on jagatud vaid paelu. Veimesid on antud talu haldjatelegi: kaevule, ahjule ja mujale.
Pikemalt saab lugeda Maavalla koja kodulehel.

Ahto Kaasik